Miks ma hakkasin seda blogi pidama?

Mina olen Teele ja ehk mõned mäletavad mind Pärnu hubasest ja vahel meeletust Lime Lounge´st või luksuslikust Ammende Villast...(nendest tuleb kindlasti minu postitustes juttu)
Armastan väga hästi süüa ja ka ise süüa teha. Veel meeldib mulle väga väljas söömas käia ja pidev hala sõpradele ja perele, kui halvasti mõnes restoranis asjad on või siis vastupidi tohutu kiiduavaldus mõne koha suunas, on neile alati naljakas kuulamine. Nii pakutigi välja idee, et need lood kuskile kirja panna ja ka teistega jagada. Sest kui tekib soov välja sööma minna, ei olegi nagu kuskile minna. Kuigi toidukohti on juba meie kodutänaval neli.

Püüan igast uuest kohast, kus ma varem käinud ei ole, ka siia midagi kirja panna. Muidugi ei unusta ma  ära vanu lemmikuid ja järgemööda annan ka neist ülevaate. Suvi on ees ja Eestimaa täis restorane, mis vajavad avastamist.
Luban, et põhjendamatult ühelegi söögikohale liiga ei tee.
Avastusretkedel saadab mind alati tasakaalustav Reimo ja vahest ka väike yorkshire terjer Lily. Viimane muidugi igale poole kaasa ei tule, sest mulle ka ei meeldi kui koerad käppapidi restorani laua peal on, või kurvalt vaatavad kas mõni paluke neile jagub. Küll aga on Lily alati kaasas suveterrassidel, kus koerale toodava veekausi suuruse üle alati nalja saab.

Ehk on Teil sellest blogist abi, kui soovite sõpradega napsutama minna, pühapäeval kallimaga keset päeva omletti süüa või vanaema sünnipäeva tähistada....Või niisama lõbusaks lugemiseks.

Minu kõige suurem unistus muidugi on see, et kui mõni restorani omanik/juhataja/teenindaja/kokk või ükskõik kes teine personaliliige, juhtub seda blogi lugema ja tunneb siit ära enda koha, kus kõik ei ole ehk taevani kiidetud, siis ta võtab seda hea kriitikana ja ehk vaatab need murekohad üle.
Ja kõik need restoranid/baarid/lounge´id, kus minu külastamise hetkel on kõik olnud suurepärane, ei laseks latti alla ja leiaks alati midagi uut, millega üllatada.


Ikka Teie,
Teele