Sügisesel laupäeval kui päike silmades sädeleb on Hapsal Dietrich just õige koht kus hilist lõunat nautida. Või oli see juba õhtusöök, sest aeg käib Haapsalus natuke teist rada pidi.
Dietrichis on lihtsalt võrratult ilus. Üks õige kohvik peakski selline välja nägema, hele ja romantiline. Nad küll ise kutsuvad ennast kohvik-restoraniks ja kui mul siiamaani on sellised kohad pigem küsimärke tekitanud, siis seal on see kontseptsioon vägagi paigas ja õigustab ennast 100%.
Väga maitsekad ja hoolega valitud nõud ja söögiriistad. Ma isiklikult võiks sellises kohas elada.
Eriti tore on see, et sada aastat tagasi oli seal pagariäri ja koht on oma nimegi kunagise omaniku järgi saanud. Ajalooga kohad on toredad.
Nende menüü on lühike, aga sealt leiavad kõik midagi, lisaks on neil veiselihakuu menüü.
Mina sõin sinimerekarpe ja kaaslane suitsust veiseribi ingveri- ploomi tšatniga. Mõlemad väga maitsvad. Ei teagi miks ma pilti ei teinud, aga napsasin need nende facebookist. Näete ju ise ka kui ilus see välja näeb, eriti kasepuust alusel.
Kui oled päeva alustanud koogiga, nagu mina, sest kuidas Sa teistmoodi ikka oma hommikut alustad, tekib Dietrichis suure koogivitriini taga korraks mõte, et äkki ikkagi ei peaks. Aga samas, häid ei asju ei tohi endale keelata ja kooki ei saa kunagi liiga palju olla. Niisiis lubasin süümepiinadeta endale ühe toorjuustu-martsipani koogi. Õigesti tegin, sest see oli lihtsalt rohkem kui hea.
Pealegi ei saa kunagi Haapsalust ära tulla nii, et kooki pole söödud. Neid nad oskavad seal teha nii ühel- kui teiselpool Karja tänavat. Koogisöömiseks ettekäänete leidmisel olen ma kui mitte maailmameister, siis Eesti meister kindlasti.
Natuke nende teenindusest ka. Mulle nii väga meeldib, kui kohvikutes-restoranides töötavad noormehed. Hapsal Dietrichisse oli neid sellel päeval kohe kaks sattunud ja kui ma korraks mõtlesin, et sellises kohas võiks tegelikult ainult haldjalokkidega tüdrukud töötada, on tegelikult poisid väga hea mõte, nii ei muutu kõik liiga läägeks. Teenindus oli seal tore ja armas.
Ma olen näinud väga palju vaeva, et selgitada, mida tähendab restoranis meeskonnatöö ja miks peab üksteist aitama ja miks ei tööta idee, et "tegelen ainult oma laudadega ja ülejäänud ei puutu minusse". Dietrichis sain selle tähtsusele kinnitust. Kui ühel teenindajal ilmselt kogenematuse tõttu jäävad mõned lauad koristamata, sest ta tegeleb teiste külalistega, siis ma leian, et kui paarimehel ei ole parasjagu muud teha kui leti taga haigutada võiks ta kandiku kätte võtta ja ise need lauad puhtaks teha, hoolimata sellest, et need ei olnud tema teenindada. Või kui märkad, et kolleeg unustas karpide juurde lisa kausi serveerida, tee seda ise ja nii on kõik palju õnnelikumad.
Muidu käis seal kõik kärmelt ja tundus, et teinekord on targem sinna laud broneerida, sest vaba lauda on raske leida.
Kuulsin, et jaanuar-veebruar on nad suletud. Nii väikeses linnas on see vist ellujäämiseks paratamatus.
Mul on kahju, et ma sinna juba suvel ei sattunud, aga kaugel see uus suvigi enam on:)
Sellist muusikavalikut kui Dietrichis ei ole ma enam ammu kuskil söögikohas kohanud, aitäh teile selle eest.
Sellist muusikavalikut kui Dietrichis ei ole ma enam ammu kuskil söögikohas kohanud, aitäh teile selle eest.
Haapsalu on nii Pärnust kui Tallinnast õigel kaugusel. Minge kindlasti, külastage kohvikuid ja pärast jalutage lossihoovis või wiigi ääres promenaadil. Elu saab kohe uued värvid:)
laulusoovitus: https://www.youtube.com/watch?v=nxaZMreym88
Soojust südametesse,
Teele
ilusad ja isuäratavad fotod: Hapsal Dietrich facebook.
Hapsal Dietrich
Karja 10, Haapsalu
No comments:
Post a Comment