Nädalat paar tagasi võtsime keset nädalat aja maha ja
sõitsime Laulasmaa spa-sse. Põski paitav meretuul ja männimets on mulle alati
head teinud. Jalutasime mitu tundi mere ääres, kui kellelegi on arusaamatu, kas
jalutuskäiguks peab tingimata Laulasmaale sõitma, siis jah, peab. Pirital ei teki
sellist vabastavat tunnet ka kolmesaja tunnise jalutuskäiguga. Minu jaoks on
meri nii oluline, ja ma olen nii tänulik, et olen just sündinud mereäärses
Pärnus. Ma ei kujuta ette, kui mu vanemad oleksid kuskil Kesk-Eestis elanud, ma
arvan, et ma oleksin õnnetu inimene.

Pärast jalutuskäiku ja saunatamist oli meil loomulikult kõht
tühi. Ja ma pean juba ette ütlema, et restorani minnes olin ma ehk veidi
üleolev ja kartsin, et sealt midagi head ei tule. Pidin aga oma
sõnu sööma. Juba restorani ustest sisse astudes muutus kõik 180
kraadi...Sisekujundus oli täpselt nagu peab, mõnusalt suured lauad, kaunis
lauakate, lilled, küünlad, just kõik see, miks mulle restoranis meeldib. Valgus
oli lihtsalt nii võimatult täiuslik ja muusika nii parajaks timmitud, et see
tundus meile uskumatu.
Minul kõht nii tühi ei olnudki ja nii tellisime ühe eelroa, Soolasiia
tartari krõbesaial heeringamarja-hapukoorekastmega (8,50 EUR)Hea soolane suutäis ja kui oleks olnud isu viina võtta, siis see oleks olnud suurepärane viinakõrvane:)
Pearoogadeks tellisime Kohafilee võise lillkapsa risoto ja
murulaugukastmega (12 EUR) ja Lõhe. Kahjuks ei mäleta lõheprae täpset nimetust
ja hinda, aga ma arvan, et ta jäi sinna kohaga samale tasemele. Jällegi
suurepärane maitsete kooslus ning hõrk kala. Teenindaja soovitatud valge ja punane vein sobitusid suurepäraselt.

Jäime Laulasmaa spa restoraniga
üliväga rahule ja läheme sinna kindlasti veel.Angelica Udekülli hooajaline ja parajalt pikk menüü on hea ja usaldusväärne. Meeldis ka see, et menüüst leidis palju kalatoite, sest lõppude lõpuks elame me ju mereriigis.

No comments:
Post a Comment