Lyon

Kuna see uus koht asub mu kalli sõbranna töökoha kõrval, siis tuli minna.
Sisekujundus mulle meeldis ja nende logo meeldib mulle väga. Selline romantiline ja samas jälle nii minimalistlik.  Ja teate, teenindus oli seal ka väga priima. Kohe sisenedes hõigati tere ja kõik käis väga kärmelt ja naeratuse saatel. Tavaliselt võtab see igalpool aega, aga neil on see kohe paigas. Au ja kiitus!
Tundub, et peale Kalamaja on Õismäe järgmine uute söögikohtade meka:)
Aga alustame siis algusest...

Mulle meeldib tomatimahl, aga koos soola ja pipra ja muude vidinatega, mida tavaliselt ei ole. Lihtsalt sool ja pipar sobivad ka hästi. Palusin ka seekord neid mahla juurde. Tavaliselt, kui ma sellise soovi kusagil teenindajale esitan saan mahla ja kaks veskit. Kuidas need maitseained mahla sisse segatud peaks saama pean ma ise välja mõtlema. Aga Lyonis tõi neiu väikestes kausikestes soola ja pipra ja lusika ja eraldi salvrätiku ka. Ma olin rabatud. Sellest hea teenindus algabki ja see on see, mida ma väga kõrgelt hindan.

Saime menüüd ja seal oli kõike. Aga kuna oli lõuna, siis otsustasime päevapakkumiste kasuks. Ausalt, mina usun, et ammu on möödas aeg, kui päevapakkumisteks tehti ära liha, mille oleks pidanud juba üleeile ära visakama või mis on kõikidele kokkadele tüütu osa päevast. Niisiis need toidud peavad olema head, sest kui see on hea, siis järelikult on ka kõik muu hea ja lõunaklient tuleb ka õhtul tagasi.
Mina sõin veise antrekooti kartuli gratääniga (lihtsamalt kartulivorm). See vorm oli super hea ja sibulamoos ka, mulle nii väga meeldivad sibulamoosid. Aga see liha, see oli lihtsalt mannetu ja tuim ja ma olin suhteliselt nõutu, sest kas kokad ise ei maitse oma toitu? Ja lisaks tekkis mul küsimus, et kui toit on soolane, siis kokk on armunud, aga kui toidus on nii palju pipart, et see ei ole mitte maitsekas ega ka mitte vürtsikas, vaid lihtsalt piprane, siis mis kokal viga on? Aga okei.
Sõbranna sõi kana kuskussiga. Talle ei meeldinud. Ma siis proovisin ise, mulle ka ei meeldinud ja mina olen veel väga tolerantne sööja. Kana oli hea, aga kuskuss? See oli nii vale kui üldse olla sai. Ma ei saanud maitsest aru, mida sinna pandud oli, aga tundus, et kokk oli hakanud jalgratast leiutama.
Lootuses, et magus teeb kõik heaks sammusin leti juurde ja valisin välja ühe pistaatsia saiakese. Mu peas põles lihtsalt üks suuur ja särav küsimärk. Ausalt, mind on väga heade küpsetistega ära rikutud ja see ei olnud pooltki nii hea. Ma ei ole ise suur saiameister ja peaksin ehk vakka olema, aga see saiake maitses täpselt nagu poest sügavkülmaletist ostetud ja kodus ahjus soojendatud saiake. Niii kahju:(
Sõbranna marjabesee oli ka täielik pettumus. Mulle meeldivad magusad asjad igasuguses asendis ja kui seni olen olnud arvamusel, et minu jaoks ei ole olemas liiga magusaid asju, siis täna ma sõin oma sõnu. Magus besee, veel magusama kreemiga, mille vahele oli lisatud veel maailma kõige magusam šokolaadikreem väänas mul ikka täitsa ära.
Samas lõuna kõrvale pakutud sai oli küll ikka üle prahi, nii pehme ja hõrk. Järelikult lootust on ja leti taga olid ka pikad saiad kõik kenasti reas, niiet tasub kindlasti kaasa osta.

Kokkuvõtlikult olid ehk mu ootused liiga suured ja nagu täna tabavalt öeldi, tuleb sinna minna tagasi kuu aja pärast, ehk siis on kõik maitsed paika loksunud, sest algused ongi rasked.

Mulle väga meeldisid nende punased toolid ja ma oleks need sealt parema meelega ära lohistanud.

Tegelikult on nad tublid, et selle saiaküpsetamise tee ette võtsid ja ma siiralt loodan, et nad töötavad ennast sisse, sest turundusideed on neil küll väga ägedad!
PS: nad avavad juba 7.30 ja see on vägagi tervitatav, et on veel lisandunud koht, kus nautida hommikusööki...

Cafe Lyon / kui külla tulete kutsuge mind liooniks, sest olen pranstlane, mitte lõvi- nagu nad ise ütlevad:))) /
Meistri 22, Tallinn (kohe DenimDreami maja kõrval)
tel: 6229218