Nende terrass on omaette vaatamisväärsus, Pärnus elanuna ei olnud mul sellisest siseõuest aimugi.
Üks sõber ütles kunagi, et kui ma oleksin
muinasjutust, siis ma oleksin kindlasti Alice Imedemaalt. Selleks mulle seal
ehk nii palju meeldibki.
See on ka üks nendest kohtadest, mis peab Pärnus olema.
Ühest sellisest piisab täiesti. Mulle hirmsal kombel meeldivad tassikoogid ja
need on neil suurepärased. Loodan, et varsti, kui neil esmased kiired ajad
möödas on, leiavad nad Imedemaa tassikookide retseptide sest veel mõne, mida pakkuda.
Üks tõrvatilk on seal muidugi ka, aga see on jälle puhtalt
minu probleem. Nimelt, ma olen töötanud makrooniparadiisis ja kui ma kuskil
mujal juhtun neid uudishimust proovima, siis ma pettun peaaegu alati. Ma olen
alati öelnud, et riisipuder lõhega ei ole sushi, küpsis vahukoorega ei ole
tiramisu ja pehme mandliküpsis kreemiga ei ole makroon.
Makroon on midagi enamat ja minu jaoks on see omaette
teadus. Samas Imedemaal ongi kõik asjad
isemoodi ja ehk ma ei tohiks niimoodi hurjutada.
Aga „Komfek“-is pakutakse päris süüa ka. Ja mulle teeb
head meelt, et see on kõik nii värviline, maitsev, ilus ja kõik muud head sõnad
on. Mulle meeldib, kui toitu tehakse nendest toorainetest millega enamus ei
viitsi kodus mässata. Perenaised tulevad ise varavalges tööle ja hakkavad keetma ja küpsetama, jällegi üks suur suur pluss.
Kui pidu on lõppend, siis ballile koos
Kuningannad ja Alice, kõik siirdume hoos.
Las klaasides sädeleb tint ja siirup
Käisime ka avamispäeval Kerstiga seal uudistamas aga pidime kõvasti pettuma. Tavalise pakitee eest küsiti hingehinda, mett kahjuks polnud päeva jooksul suudetud muretseda, samuti valitses letil suhteline tühjus ning tassikook meid ei vaimustanud. Küll aga meeldis meile interjöör, mis tõesti jäi silma. Eks peab uuesti minema ja vaatama, kas esmamulje saab muudetud!
ReplyDelete