Konrad on Palace hotelli uus ja ilus restoran. See pidi vähemalt 15 aastat tagasi olema, kui ma kunagi seal hotellis lapsena ööbisin ning häguselt isegi mäletan seda käiku ja ärevust. Olen sinna vahepeal sattunud kohvile, aga ei mingeid emotsioone. Ilmselt ma ei olnud ainus, kes mõtles, et keegi võiks selle lõpuks ometi korda teha ja ellu äratada.
No ja siis läkski natuke aega mööda ja nii juhtuski.
Täna lõunal läksin Konradile külla. Seal on tõeliselt ilus, kõik on nii nagu peab. Eriti hea meel oli mul näha enda kunagist kolleegi seal teenindamas. Hea valik:)
Teenindajad näevad seal oma ilusate siidkleitidega ikka väga head välja, ma ei ole ammu restoranis nii ilusaid tööriideid näinud. Ja ma ütlen seda ikka väga siira õnnetundega, sest kes mind tunnevad, need teavad mu suhet kleitidega.
No ja need fotod ja maalid ja menüüde kaaned ja kogu see värvigamma...Ma olin müüdud.
Ühesõnaga, läksin siis lõunale. Üksi. Seal on päeval lõunamenüü, kus kolmel käigul kolm erinevat varianti terveks nädalaks. Süüa leiab piisavalt.
Kuna ma kolme käiku ei oleks päris jaksanud süüa, siis tellisin üleküpsetatud haugikotletid, mis olid kalasõbrale väga maitsvad ja desserdiks sooja šokolaadikoogi kirsikastmega. Šokolaadikoogid on mu lemmikud, aga mul on nendega mingi oma teema. Ma kunagi sõin lihtsalt ühte nii head kooki, et peale seda võrdlen kõiki sellega ja tegelikult on see natuke ebaõiglane, sest ega need teised siis halvemad pole, nad on lihtsalt hoopis teistsugused. Täna seda kooki süües hakkasin jälle mõttes vigu otsima. Aga tegelikult oli ta väga hea. Võib-olla oleks ta võinud natukene õhulisem olla, aga saan ise ka aru, et teen praegu liiga.
Küpsetasin hommikul leiba ja seega maitsesin huviga Konradi leiba. No see oli hea.
Lõunal veiniisu ei olnud ja jõin hoopis cappuccinot. Muuseas väga hea kohv ja väga hästi vahustatud siidine piim.
Teenindus on Konradis hea ja professionaalne. On näha, et teenindajaid on korralikult koolitatud istuma, astuma ja toidust rääkima. Ilus vaadata ja kuulata.
Kuulata ei ole tore kõrvallaua jutte. Nimelt on seal nii õrn õhkkond ja tasane muusika, et ka tahtmatult kuuled naaberlaua vestlust. Loodetavasti saavad nad sellega midagi ette võtta.
Ja kui muidu on teenindus igati priima ja kõik väga sujuv, siis ikkagi unustavad teenindajad end aeg-ajalt leti taga kokku saades lobisema. Jääb silma ja kõrva.
Desserti oodates uurisin nende joogikaarti, veinivalik on neil täitsa hea...Aga õllevalikut vaadates jäi mul natuke arusaamatuks nende oodatav klient. Õlleturg on väga väikese ajaga palju kasvanud ja kuigi ma ei ole ise tohutu õllefänn, siis need pooleliitrised pudelid restoranis, kus salvrätikud paitavad nägu ja kõik sillerdab, olid natuke robustsed. Vaevalt nad ootavad sinna kahepäevast õlleturisti. Kui see oleks minu teha, siis ma suurendaksin natuke nende konjakivalikut ka.
Konradi juurde võiks isegi natuke kauemaks jääda, seal on hea olla. Muuseas neil on lõuna ja õhtusöögi vahel restoran kaks tundi suletud, väga hea mõte. Kindlasti lähen sinna ka õhtul, sest siis on hoopis teine menüü ja sellele on mul juba päris suured ootused. Ja lisaks ma loodan ja ootan, et õhtul on seal ilusa restorani uksel ka keegi, kes ilusti lauda juhatab, sest lõunal olid neiud laudades teenindamisega hõivatud ja ma olin hetkeks natuke kimbatuses.
Seal on veel mitmeid häid asju, aga ma ei saa kõike ka ära rääkida, muidu teil ei ole endal midagi avastada.
Minu täiesti uhiuus lemmik!
Kohtasin hommikul tööle jalutades 18-19 aastaseid poisse ilmselt sõjaväkke minemas, keda neiud olid saatma tulnud ja nad kõik olid sellised, kole öelda, aga töllerdised. Mis hetkel see maailm selliseks suvaliseks muutus ja kõik kuidagi hoolimatud on.
Konradis muutub rüht võluväel sirgemaks ja naised saavad ennast tunda naistena ja mehed on just sellised nagu mehed peavad olema. Täpselt nagu vanasti.
Värvilist sügist!
Ikka Teie,
Teele
No comments:
Post a Comment