Südamelt ära

             On mõned asjad, mis mind toitlustusasutuste juures ikka ja jälle imestama ja mõtlema panevad. Nendest ei taha konkreetselt kellegi kohta kirjutada ja selleks otsustasin nad ühte kokku koondada.
On vähemalt kahte eri sorti naisteenindajaid, kes mulle absoluutselt ei istu. On pikkade kulliküüntega solaariumipruunid tibid, keda Sa pigem segad, kui kohvikusse sisened ja kes silmi pööritades tellimusi võtavad ning nö hipsterid, kellel on ikka täiesti sügavalt ükskõik ja kes hommikul tööle rutates pole vaevunud ei pead kammima ega silmi pesema. Hipsteri tüüp käib muuseas kuttide kohta samamoodi.
          Tibide kasuks peab ütlema et nad näevad alati üle prahi välja, kuid tihti jätab suhtumine soovida ja suurem osa aega läheb leti taga huulte värvimisele. Ma ei ole kunagi aru saanud, mis toimub selle restoranipidaja peas, kes võtab tööle pikkade punaste kunstküüntega neiu, kelle küüned on lisaks veel rohkete kividega üle valatud. Minu meelest on ikka täiesti õõvastav, kui need küüned Sulle selja tagant lähenevad.
Samamoodi ei mõista ma neid, kes peale töövestlust otsustavad palgata sassis juustega tüdruku. Ehk ma olengi liiga vanamoeline ja kujutan ette, et kõikidel naistel peaks kodust väljudes juuksed pestud ja kammitud olema ja natuke puna palgele pandud, aga tõesti, kui inimene on valinud teenindaja elukutse siis minu meelest on ta kohustatud hea välja nägema. Jah, ma saan aru et see ´"iluühiskond" avaldab naistele meeletut survet ja blablabla...Aga kui ma lähen kohvikusse-restorani siis ma ikkagi eeldan, et toit, sisekujundus, teenindus (s.h teenindajate väljanägemine) moodustab ühtse terviku.
           Siit edasi jõuan ma teenindajate riietuse juurde. On kohti, kes on väga hoolsalt valinud töövormi ja samas on kohti, kus teenindajad on tööl samade riietega millega nad käivad iga päev poes või kasvõi koolis. Nendest viimastest ma isegi ei jaksa kirjutada.
Aga ettevõtjad, kes on töötajatele ostnud tööl käimiseks ei rohkem ega vähem kui 2 pluusi, siis pange hoolega tähele. Suure tõenäosusega käivad teie töötajad tööl vahetustega pikk ja lühike nädal (kes ei tea, siis pikk=E,T,R,L,P; lühike=K,N). Kujutage nüüd ise ette, et olete tööl järjest kolm päeva 12 tundi graafiku järgi ja reaalses elus vähemalt 14 tundi ühe ja sama särgiga, millega jooksete veinikeldri ja kuuma köögi vahet. Peale tööpäeva vajute väsinuna magama ja järgmine päev jooksete tööle teise särgiga, öösel vajute jällegi rampväsinu ja kurnatuna voodisse, kolmandal päeval ärkate üles ja voila!? särgid on kõik pesus. Ilmselgelt on pesemiseks liiga hilja, kui on suvi jõuate seda teha ja märg särk näpus tööle jalutada, kehvemal juhul otsustate, et see eilne särk ei olegi nii must ja käib kah. Aga ei käi, ma pakun,et vähemalt 50% sellist tööd tegevatest inimestest mitte. Nii ja pange nüüd ennast selle kliendi olukorda, kes on just tellinud omale hea joogi ja söögi ja laua ümber käib teenindaja, kes haiseb higi järgi. Ausõna ma saan aru, et kõik higistavad ja kui on kiire jne..Aga selliste olukordade vältimiseks võiksid kohvikute juhatajad mõelda ikkagi lisasärkidele.
         Aa ja ühe asja tahtsin veel selgeks rääkida. Olen "linnapealt" kuulnud, et Teele on suur kritiseerija, aga endal on arvustused kirjavigu täis. Tõesti võib nii olla. 99% kordadest kirjutan asju vahetult ja emotsionaalselt. Kui ma teeks seda 3 nädalat hiljem ei mäletaks ma enam pooli asju. Emotsionaalselt kirjutades võivad tõesti vead sisse tulla ja seetõttu ma olengi palunud, et mu kallis elukaaslane või ema need aegajalt kriitilise pilguga üle vaataks. Ja eks ma siis jõudumööda lisan komasid ja teen lauseid lühemaks.

Uute lugudeni!